E-mail on jätkuvalt üks peamisi kanaleid, mille kaudu proovitakse nakatada Sinu isiklikku või ettevõtte arvutit viirusega ja seeläbi pääseda ligi Sinu kontodele ning muule
tundlikule informatsioonile: näiteks ettevõtte klientide andmebaasile või Sinu
isikuandmetele.
Ka Eestis on igapäevaseks muutunud uudised, kus õngitsuskirjad on tekitanud ettevõtele suurt kahju. Pahatahtlikud e-mailid muutuvad järjest usutavamaks, kuna need võivad olla korrektses eesti
keeles ja koos asutuste logodega ning kujundustega, mistõttu nende tuvastamine muutub
järjest keerulisemaks. Seega, on oluline, et igaüks oleks kursis, kuidas tuvastada pahatahtlik e-kiri ja mida sellega peale hakata.
Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab?
Näiteks võidakse Sinu arvuti üle võtta koos seal olevate oluliste failidega või kasutada arvutit koguni kuritahtliku tegevuse jaoks, millest teil endal ei ole aimu. Ettevõtte vaatenurgast võib asi veel katastroofilisem olla, sest näiteks lekkida võivad konfidentsiaalsed andmed; võidakse krüpteerida kõik ettevõtte tööks vajalikud failid ja nõuda mitukümmend tuhat eurot nende lahtikrüpteerimise eest; või nakatatakse kogu ettevõtte võrk muu pahatahtliku viirusega.
Kuidas siis nendest pahatahtlikest kirjadest hoiduda?
Üldjuhul suunavad pahatahtlikud e-kirjad Sind avama manust, milles peitub mõni viirus - näiteks lunaraha viirus, mis muudab kõik Sinu arvutis olevad failid kasutuskõlbmatuks. Või suunatakse Sind avama linki, mis esmapilgul tunduvad viitavat tõepärase välimusega veebilehtedele, kus pead sisestama enda kasutajakonto ja paroolid.
Seega esimene soovitus - kui kiri tundub veidigi kahtlane, siis ära ava manuseid ja ära vajuta linkidele ning edasta kiri IT spetsialistile ja seejärel kustuta antud e-kiri. Juhul kui kiri tundub olevat väga oluline ning tõepärane, siis enne, kui midagi avad, konsulteeri IT spetsialistiga. |
Lõpetuseks üks näide õngitsuskirja kontrollimisest:
Avalikkuses toimuvat jälgides saab üsna kiirelt selgeks, et erinevad küberohud varitsevad tänapäeval sisuliselt iga nurga peal. Alles hiljuti rääkis endaga juhtunud häkkimisjuhtumist tuntud Eesti sisulooja ja YouTuber Victoria Villig, kelle Instagrami konto kaaperdasid pahalased ja nõudsid lunaraha. Sealjuures näitavad uuringud, et inimesed ei ole tihti nendest ohtudest teadlikud ja ei oska end nende vastu kaitsta.
Office 365 teenused on väga mitmekülgsed ja nende seast leiab palju enamat kui lihtsalt Wordi ja Exceli. Oleme siin blogis Microsoft Teams suhtlusrakendusest juba kirjutanud ja nüüd tasub tähelepanu suunata järgmisele kasulikule rakendusele, mis O365 paketiga kaasa tuleb – Microsoft Planner.
Mida suurem osa tööst ettevõttes toimub virtuaalruumis, seda olulisemad on rakendused, mida selleks kasutatakse. Tihtipeale on jätkuvalt põhiliseks variandiks e-mail ja levinud on mitme erineva teenuse korraga kasutamine. See teeb aga töötamise keeruliseks, kuna korraga on vaja silma peal hoida paljudel asjadel. Microsoft Teams on mugav rakendus, mis koondab mitmed töö jaoks vajalikud asjad ühte kohta ja muudab töötamise sujuvamaks.
Viimasel ajal langevad paljud ettevõtted ohvriks skeemidele, kus võltsarvete kaudu petetakse ettevõtetelt välja kümneid ja isegi sadu tuhandeid eurosid. Tegu on suhteliselt lihtsa skeemiga, mida on samas väga keeruline ära tunda. Õnneks on aga olemas üks üsna lihtne viis, kuidas selliseid juhtumeid ära hoida.
Oskad sa öelda, mitmes erinevas kohas on sul parooliga kaitstud kasutaja? Ilmselt läheb keeruliseks, kuid mõned näited on tõenäoliselt e-mail, sotsiaalmeedia, veebipoed, meediaväljaanded, video- ja muusikateenused. Lisaks kasutavad paljud ka tööasjadega seotud tegevusteks paroole, näiteks mõne erialase programmi jaoks. Seega, kuidas endale turvalist parooli valida kui neid nii tihti vaja läheb ja kas on ka mingi lihtne võimalus, kuidas neid hallata?
