8 punkti, millega tuvastada pahatahtlik e-kiri, mis võib Sinu ettevõttele suurt kahju tuua

8 punkti, millega tuvastada pahatahtlik e-kiri, mis võib Sinu ettevõttele suurt kahju tuua

E-mail on jätkuvalt üks peamisi kanaleid, mille kaudu  proovitakse nakatada Sinu isiklikku või ettevõtte arvutit viirusega ja seeläbi pääseda ligi Sinu kontodele ning muule tundlikule informatsioonile: näiteks ettevõtte klientide andmebaasile või Sinu isikuandmetele. Ka Eestis on igapäevaseks muutunud uudised, kus õngitsuskirjad on tekitanud ettevõtele suurt kahju. Pahatahtlikud e-mailid muutuvad järjest usutavamaks, kuna need võivad olla korrektses eesti keeles ja koos asutuste logodega ning kujundustega, mistõttu nende tuvastamine muutub järjest keerulisemaks. Seega, on oluline, et igaüks oleks kursis, kuidas tuvastada pahatahtlik e-kiri ja mida sellega peale hakata. 

Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab?

Näiteks võidakse Sinu arvuti üle võtta koos seal olevate oluliste failidega või kasutada arvutit koguni kuritahtliku tegevuse jaoks, millest teil endal ei ole aimu. Ettevõtte vaatenurgast võib asi veel katastroofilisem olla, sest näiteks lekkida võivad konfidentsiaalsed andmed; võidakse krüpteerida kõik ettevõtte tööks vajalikud failid ja nõuda mitukümmend tuhat eurot nende lahtikrüpteerimise eest; või nakatatakse kogu ettevõtte võrk muu pahatahtliku viirusega.

Kuidas siis nendest pahatahtlikest kirjadest hoiduda?

Üldjuhul suunavad pahatahtlikud e-kirjad Sind avama manust, milles peitub mõni viirus - näiteks lunaraha viirus, mis muudab kõik Sinu arvutis olevad failid kasutuskõlbmatuks. Või suunatakse Sind avama linki, mis esmapilgul tunduvad viitavat tõepärase välimusega veebilehtedele, kus pead sisestama enda kasutajakonto ja paroolid.


Seega esimene soovitus - kui kiri tundub veidigi kahtlane, siis ära ava manuseid ja ära vajuta linkidele ning edasta kiri IT spetsialistile ja seejärel kustuta antud e-kiri. Juhul kui kiri tundub olevat väga oluline ning tõepärane, siis enne, kui midagi avad, konsulteeri IT spetsialistiga.


Kuidas ära tunda õngitsuskiri?

1) Kontrolli saatja aadressi. On enesest mõistetav, et kahtlustavalt tuleb suhtuda kirjadesse, mis on saadetud tundmatult saatjalt.
Õngitsuskirja puhul võib kuvada tuttava asutuse või isiku saatja nime, samuti võib olla ka e-mail aadressis sees õige asutuse nimi, kuid tihtipeale on võimalik hoolikal jälgmisel tuvastada vead e-maili aadressis. All näide õigest kirjast ja õngitsuskirjast. 


2) Kontrollige kuhu lingid viitavad.
Seda, kuhu link suunab, saad kontrollida, kui viid hiire lingi kohale. Küberkurjategijad armastavad kasutada aadressidena tuntud saite, tehes minimaalseid muudatusi, mis jäävad sageli märkamatuks. Näiteks: www.dropbox.com muudetakse www.dr0pbox.com  Jällegi aitab selle vastu: ,,enne veendun, siis klikin’’ mõtteviis. All on näide lingist, kus on selgelt näha, et link viib veebilehele, millel pole mingit seost Office 365'ga:











3) Kontrolli kirja grammatilist korrektsust ehk õigekirja.
Üldjuhul ei saada endast lugupidav asutus välja olulisi teateid, milles on ohtralt õigekirja vigu, nagu antud näites: 

 
4) Kirjale on lisatud manusena kaasa kahtlane fail (zip, exe, Word, Excel jt).  
Kui Sa just ei oota mõnelt tuttavalt e-kirja teel manusena faile, siis võib-olla tõenäoline, et manuses olevas failis võib peituda pahatahtlik viirus. All on näide, kus küberkurjategijad on lunarahaviiruse peitnud .doc faili ja kirja saajat soovitakse panna uskuma, et manusest on arve:  






 

 

5) Ähvardav või kohest tegutsemist nõudev sisu. Üprisiki sageli reedab õngitsuskirja selle sisu.  Näiteks õngitsususkirjades leidub sageli sellises stiilis fraase, nagu: "Teie konto suletakse, kui te…" , "Uuendage turvakaalutlustel paroolid...", "Teie konto on blokeeritud...", "Võlateade", jne.  Sedatüüpi teadete korrektsust saab alati kontrollida kui lähete otse ametlikule firma lehele.




















6) Kui kirjas palutakse kinnitada kontot või parooli. Üldjuhul ei palu ettevõtted Sul kunagi enda andmeid uuendada e-maili teel. Seda tasub alati kontrollida, kui lähete otse nende ametlikule lehele. All näide õngitsuskirjast, kus proovitakse kasutajalt parooli kätte saada:















7) Tervituses pole toodud välja Sinu nime ja puuduvad saatja kontaktandmed. Üldjuhul saadetakse Sulle personaalselt mõeldud e-maile selliselt, et Sinu nimi on tervituses ning üldjuhul leiab kirja jalusest ka saatja täpse kontaktinfo (vähemalt Eesti asutuste poolt saadetavatel kirjadel).

8) Üllatav sisu või uskumatult hea pakkumine. Selliseid kirju iseloomustavad tavaliselt märksõnad "teenige lihtaslt tulu"; "maksite valesti ja küsige raha tagasi"; "oled saanud lisaraha millegi eest"; jne. Siin on kaks lihtsalt äratuntav sedalaadi sisuga õngitsuskirja:











   

 

Lõpetuseks üks näide õngitsuskirja kontrollimisest:























Viimati meie blogis

  1. Küberkuritegevus on epideemia: 2020. levinumad petuskeemid

    2020. aasta statistika saab olema huvitav. Ühte juba teame. Oluliselt suurenenud on nii interneti kasutamine kui küberkuriteod. Kindlasti mängib selles rolli COVID pandeemia, kuid lootust, et koos koroonavaktsiiniga kahanevad ka küberohud, paraku ei ole.

  2. IT haldusteenuse pakkujana soovime olla enamat, kui number, kellele helistate, kui midagi on katki

    Ettevõtete konkurentsivõime sõltub IT-st rohkem kui kunagi varem. Praktiliselt iga ettevõte kasutab tehnoloogiat. Sobiva ja usaldusväärse IT haldusteenuse pakkuja leidmine võib olla keeruline. Millega eristume Eesti turul teistest ning mis on meie jaoks teenust osutades prioriteedid? 

  3. "Microsoft Teams" eraldi ekraanil aitab olla efektiivsem - nüüd saadaval

    Microsoft teatas juulis uut tüüpi MS poolt sertifitseeritud seadmete turule tulemisest. Nüüd on esimene nutiseade uuest kategooriast turul. Microsoft Teamsi Display ehk Teamsi ekraan on puutetundliku ekraaniga personaalne seade, mille mõte on hoida vestlused, koosolekud, kõned, kalender ja failid ühes spetsiaalses seadmes ning arvuti võimalikult "puhas" ülesannete täitmiseks, mis nõuavad keskendumist ja ressurssi nii arvutilt kui inimeselt.

  4. Ettevõtted küsivad: „Milline viirustõrje kaitseb Emoteti eest?“

    Oleme viimastel päevadel saanud kõnesid ja kirju ettevõtetelt, kes paluvad abi viirustõrje valimisel. Suurenenud huvi teema vastu on seotud Emotet pahavaraga, millega nakatumisest on Riigi Infosüsteemide Ameti andmetel viimase paari nädala jooksul teada andnud 64 ettevõtet. 

  5. IT süsteemid tõrguvad ja äri seisab. Mida teha?

    Tõsisemad IT-probleemid tabavad ettevõtteid alati ootamatult, tavaliselt maksimaalselt ebasobilikul ajal.  Olgu võrgukatkestus, viirus või serveritõrge, halvimal juhul võivad tagajärjed viia äri täieliku seiskumiseni. Peamised põhjused, miks SOS olukord tekib, on küberrünnakud, ebapiisav majasisene kompetents ning mitte ajakohane IT taristu. 

Saada kiri või helista 6 414 888

     
Email again: